16. novembril toimus Põlva koguduse väljasõit Tartu linna, kus külastati kirikuid erinevatest konfessioonidest. Koguduseliikmete huvi reisi vastu oli suur ja tundus, et ka Taevaisa andis oma õnnistuse, sest reis kulges plaanipäraselt, päev oli täis põnevaid kohtumisi ning ka ilm soosis reisi.
Esimesena tutvuti külastatavatest kirikutest kõige noorema, Tartu Pauluse kirikuga. 20-liikmelise reisiseltskonna võttis, lahke naeratus näol, vastu piiskop Joel Luhametsa mantlipärija, sealse EELK koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.
Avar ja renoveeritud kirik avaldas kõigile muljet. Õpetaja oskus rääkida kiriku ehitamisest läbi huumori, pannes seltskonna põnevusega kuulama. Jalutuskäigul kirikuhoones näidati külalistele erinevaid ruume, mida kogudus kasutab mitmesugustes töövaldkondades. Muuhulgas pälvis kõigi tähelepanu altari vastasseinas olev Lõuna-Eesti suurim orel.
Järgmisena külastati taastamisjärgus Tartu Maarja kirikut – kirikut, mille välisilme pole just tavapärane. Möödunud sajandil sai kirik võõrvõimu tegevuse tulemusel ulatuslikke kahjustusi. Hävinud on kogu kiriku sisustus ja ära on lõhutud kiriku torn. Ka tänasel päeval on kirik ilma tornita. Seda loodetavasti siiski mitte enam kauaks, kuna sihtasutuse abiga on aktiivselt hakatud kirikut taastama ja loodetakse taastada ka torn oma algupärasel kujul.
Kirikutrepil tervitasid külalisi ja rääkisid oma töödest-tegemistest EELK Tartu Maarja koguduse juhatuse esimees Lea Saar ja Tartu Maarja Kiriku SA juhatuse liige Silvia Leiaru.
Kirik, mida võib julgusega nimetada laulupeokirikuks, omab Eesti ajaloos olulist kohta. Oli rõõm viibida kirikuseinte vahel, kus 150 aastat tagasi toimus I üldlaulupeo peaproov. Lea Saar jutustas põhjalikult kiriku ajaloost – rõõmudest ja muredest. Alles käesoleval sajandil tagastati kirikuhoone kogudusele, mis oli pikalt kasutusel võimlana. Silvia Leiaru näitas taastamistööde käigus tehtut ja rääkis tulevikus planeeritavatest tegevustest.
Taastatud kiriku sisemus erineb suurel määral ennesõjaaegsest. Lisaks palvesaalile planeeritakse hoonesse erinevaid koguduse tööruume ja muid tegevusruume.
Jahedast kirikust liiguti koos edasi lähedal asuvasse kogudusemajja, kus seltskonda tervitas külalislahkelt koguduse muusikatöötegija ning sekretär Anneli Klaus.
Ühises osaduses kinnitati keha ja kuulati juhatuse esimeest, kes rääkis koguduse igapäevaelust. Saadi teada, et lisaks aktiivsele muusikatööle, toimetab koguduse juures teater, tehakse lastetööd ja palju muudki.
Reisi järgmine peatuspaik oli roomakatoliku kogudusele koduks olev Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirik. Pühakoja peauksel võttis grupi vastu preester isa Miguel Angel Arata Rosenthal.
Tšiili päritolu vaimulik rääkis kiriku nimest ning ajaloos, lisaks ka katoliku kiriku olemuse erinevusest luteri kirikust. Kuulati põnevusega. Suursugune kiriku altar avaldas muljet. Õnnistusega saadeti reisiseltskond avastama järgmist Tartu linna pühakoda.
Järgnevalt külastati õigeusu kirikut – Tartu Jumalaema Uinumise ehk Uspenski katedraali. Pühakoda, mis on ehitatud Peeter I käsul enam kui paarsada aastat tagasi. Kiriku ajaloost jutustas Põlva koguduse vabatahtlik töötegija ministrant Andrus Kiis, kes elukutselt ajaloolase ja ajalooõpetajana oli selles rollis igati omal kohal. Külluslikult kaunistatud pühakoja interjöör pakkus palju silmailu.
Tartu Peetri kirik sai, tänu Jumala armule, möödunud sajandi 40ndate aastate sõjakeerises võrreldes teiste sama linna luteriusu kirikutega vähemaid kahjustusi. Kirik, mis on oma nime saanud apostel Peetruse järgi, on läbi aegade olnud kooskäimisekohaks erinevatele kogudustele.
Soojas kirikusaalis jutustas koguduseõpetaja ja praost Ants Tooming kiriku ajaloost ning koguduse elust. Igal vanal asjal on oma lugu rääkida, nii näiteks ka Peetri kirikus oleval altarimaalil. Stseen, mida maalikunstnik Johann Köler maalil “Kutsuv Kristus” kujutab, pole just see, mida ollakse sageli harjutud kirikus altarimaalil nägema. Maalil, mis on peaaegu samast ajast nagu kirikuhoonegi, kutsub Kristus käed avatud inimesi enda juurde.
Sisuka päeva lõpetas EELK Tartu Jaani kiriku külastus. Kirik, mida peetakse üheks Eesti vanimaiks, on sarnaselt Põlva kirikule saanud aastasadade jooksul mitmeid kordi sõdades kannatada, aga jõudumööda alati ka taastatud. Viimati oli Jaani kirik leekides 1940ndatel sõjategevuse käigus.
Reisiseltskonna liige Andrus Kiis rääkis põhjalikult kiriku ajaloost ja keskaegsest elust linnas.
Pilke püüdsid palvesaalis käsitisi savist valmistatud inimnägusid kujutavad mitusada aastat vanad terrakotaskulptuurid, mis on külastajatele vaatamiseks väljaseatud.
Pikk päev seljataga, oli kõigil võimalus kirikus palvetada ning mõtiskleda kõigi kohtumiste üle.
Põlva Jakobi kooli õpilased joonistasid igast külastatavast kirikust pildi, mis koos joonistuse pöördele kirjutatud kogudusepoolse tänusooviga kingiti külastatavale kirikule.
Kui Jumal lubab, loodame tulevikuski sarnaste tutvumisreisidega jätkata.
Ave Mustimets
koguduse sekretär ja reisi üks eestvedajaist
