Esimese Vabadussamba nurgakivi pandi 3. okt.1926.a. Kavandite võistluselt tunnistati vastuvõetavaks A. Elleri kavand. Samba ehitamine anti Räpina kivitööstur “P. Kirotosk ja Pojad”le, pronksplaadid valati Tartus “Teguri” tehases.
Vabadussamba avamine 29. juulil 1928
Pidulik päev algas kell 10 hommikul vaimuliku talitusega kirikus, millele järgnes kell 12 mälestussamba avamine ja paraad. Samba avamisest võttis osa sõjakool, kes tuli jala marsil üle Võru- Vana-Koiola ja jõudus õhtuks Põlvasse. Ilm oli väga ilus.. Mälestussamba komitee esimees hr. Jänes pöördus lühikese kõnega rahva poole ja palus vabariigi valitsuse esindajat kolonel Trossit avada mälestussammas. Koiola valla poolt ütles sõna Jaan Piho Mammastest. Sõjakool oli üles rivistatud ida pool sammast. Pühitsustalituse pidas esimesena õp. J. C. Schwartz, teisena õnnistas sammast Kärsa Õigeusu preester Anderson. Pärgasid asetasid: vabariigi valitsuse ja sõjaministri nimel kolonel Tross, Võru maavalitsuse poolt hr. Mägi, Kaitseliit, Väimela põllutöökool jt. Avamisele järgnes paraad sõjakooli. kohaliku kaitseliidu ja tuletõrje poolt. Kell 3 pärast lõunat oli kohalikus leeritoas kutsutud külalistele pidusöök, kus peeti rida kõnesid. Õhtul kell 9 algas Põlva seltsimajas pidu. Eeskavas esines teiste hulgas ka Viini Ülikooli tudeng Voldemar Pikk, õhtu sissetulek läks samba kulude puuduva osa katteks.
Sammas läks maksma 3939.20 krooni.
Samba hävitamine
Vabadussammas lõhuti 1946. aastal. Räägitakse, et samba lõhkujaid Põlvast ei leitud, seetõttu toodi Võrust sõdurid kohale. Need aga erilist initsiatiivi üles ei näidanud. Sammas tõugati samasse kaevatud auku kummuli. Sellega aga võimud ei piirdunud. Samba asemele rajati tantsulava, hiljem bussijaam.
Uuele elule äratati vabadussammas Karilatsi Muinsuskaitse klubi eestvõttel. Olgu siinkohal märgitud, et Põlvasse ei saadud kohalike võimude tõttu Muinsuskaitse klubi registreerida, nii asus klubi asukoht Karilatsi. Peamised tööd tehti Põlva MEKi ja TREVi abiga. Aitasid ka Krootuse ja Kärsa eüekad.
Mälestussamba taasavamine 29. juulil 1989
Mälestussamba taasavamise päeva alustas kell 10 Põlva Kihelkonna Eesti Kodanike Komitee, kelle registreerimislaudade ees ei lõppenud järjekorrad ka siis, kui pärast kella viit õhtul peoinventar kokku korjati. Registreeriti 1200 Eesti Vabariigi kodanikku.
Vabadussamba avatseremooniale eelnes pidulik jumalateenistus. Pühakoda oli inimesi tulvil.
Rahvuslipud ees saabusid Vabadussamba jalamile – Vabadussõja veteranid Daniel Paats, August Kiristaja, August Olesson, Saamuel Plaks ja neli Võru praostkonna vaimulikku. Avasõnad ütles Karilatsi Muinsuskaitse Klubi esimees Andres Reimer. Seejärel vabastasid vabadussõdalased “Isamaa hümni saatel mälestusmärgi kattest. Vaimulikud – abipraost Andres Põder Räpinast, Raimund Peiker Kanepist, Villu Jürjo Urvastest ja Georg Lillemäe Põlvast – viisid seejärel läbi pühitsemisteenistuse. Kõnelesid Malle Amor maavalitsuse nimel, Võrumaa Muinsuskaitse klubi esimees Valdur Raudvassar, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Põlva osakonna liige Tiit Tens, Rahvarinde volikogu liige Virve Urgand jt. Sambaehitajatele jagasid kingitusi Taevaskoja kolhoosi esimees Jaan Tobreluts, E. Vilde nim. kolhoosi esimees Arvo Grigorovits, Põlva kolhoosi aseesimees Alar Maran ja Põlva TREVäi juhataja Elmo Uibo.
Musitseerisid metsameeste koor “Forestalia”, kolhoosi “Koit” ka Põlva alevi ühendatud puhkpilliorkester.
Avatseremooniale järgnes õhtusöök Põlva restoranis.
Sammas läks seekord maksma 13239.17 rubla.
Nimed sambal
Põlva vabadussambal on 68 nime. Need pole mitte ainult sõjas langenute, vaid ka kõigi nende nimed, keda Eesti Vabariik kaotas Vabadussõja tõttu: sõja ajal ja sõja järel.
Asta Pintsaar on uurinud meie kangelaste lugu ja koostanud järgmise nimekirja:
