Leer ehk konfirmatsioon

Tere tulemast suvisele leerikursusele A.D. 2020!

 

Leeriga loetakse inimene vaimselt täiskasvanuks: ta tunnistab avalikult omaks ristiusu maailmavaatelised ja eetilised põhimõtted ning kohustub neid järgima. Kristlikus maailmas peetakse leeri ehk konfirmatsiooni (kinnitamist) üheks kõige tähtsamaks ja pidulikumaks sündmuseks inimese elus.

Mis on konfirmatsioon?

Konfirmatsiooniga võetakse lapsena ristitu kiriku täieõiguslikuks liikmeks. Kui täiskasvanu ei ole veel ristitud, ristitakse ta koos konfirmatsiooniga.

Sõna confirmare (lad.k.) tähendab kinnitamist. Vastavas talituses kinnitab konfirmeeritav, et ta tunnistab omaks kristliku usutunnistuse ning soovib elada kristlasena ajalikult ja igavesti. Vaimulik, kontrollinud inimese usulisi teadmisi, kinnitab omakorda tema kuulumist Kiriku liikmeskonda.

Konfirmatsioon eeldab õpetust (leer = sks. lehren – õpetama). See tuleneb Issanda poolt oma jüngritele antud misjonikäsust:

Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.
Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, 
ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:18-20)

Mida leeris õpitakse?

Leeriõpetus hõlmab vähemalt katekismuse peatükke (so kümme käsku, usutunnistus, Meie Isa palve ning seletused sakramentide kohta), piiblilugusid (eriti Jeesuse elu), jumalateenistuse korda, tähtsamaid kirikulaule ja kiriku organisatsioonilist ülesehitust (sh koguduseliikme õigusi ja kohustusi).

Leeriõpetust antakse reeglina leerikursustel. Tavaliselt käsitletakse neil kursustel lisaks eelnimetatule veel ka usu maailmavaatelist külge, kirikulugu, praktilisi eetilisi probleeme, kohaliku koguduse elu jmt). Erandkorras võib kokkuleppel vaimulikuga omandada leeriõpetuse iseseisvalt, vastava kirjanduse abil.

Mida leer annab?

Konfirmatsioonis saab ristitu täieliku usuosaduse kiriku kui Kristuse Ihuga ning seeläbi ka Püha Vaimu ande, et olla sõna ja teoga Kristuse tunnistaja.

Konfirmatsioonis antakse kiriku liikmele nii vaimulikud kui ka organisatsioonilised õigused ja kohustused. Nendeks on:

•    õigus iseseisvalt armulaual osaleda (ristitud laps võib armulauda vastu võtta vanema või hooldaja eestkostel kokkuleppel vaimulikuga);
•    õigus käia pihil;
•    õigus saada osa kiriklikest talitustest (laulatus, haige võidmine, kodu õnnistamine, matus jne);
•    õigus  ja kohustus lasta oma lapsed ristida;
•    õigus  olla ristivanemaks;
•    õigus paluda koguduse  eestpalvet (kas jumalateenistusel või eraviisiliselt);
•    õigus kutsuda vaimulik külla, kui tunned selleks vajadust ega saa ise kirikusse tulla;
•    õigus paluda koguduselt materiaalset abi;
•    õigus valida ja kandideerida koguduse ja üldkiriku juhtorganitesse ning osaleda nõnda nii oma kodukoguduse, kui ka terve kiriku elu ja arengu kujundamisel;
•    õigus saada kiriklikult maetud ning tõotus koos võidutseva kirikuga osa saada igavesest elust;
•    kohustus elada püha elu Jeesuse Kristuse jüngrina ja Jumala lapsena;
•    kohustus võtta osa pühast missast pühapäeviti ning teistel suurematel kirikupühadel;
•    kohustus palvetada koguduse, tema liikmete ja vaimulike ning kõigi teiste inimeste eest;
•    kohustus toetada vaimulikult ning vajadusel ka materiaalselt oma ligimesi;
•    kohustus anda jumalariigi töö heaks kümnist (10% oma sissetulekutest) või muu summa, mille tunned olevat sobiv.

Konfirmatsioon annab niisiis suure eesõiguse, aga ka vastutuse. Juhul, kui konfirmeeritu endale võetud kohustusi ei täida, võib kirik edaspidi piirata ka tema õigusi. Koguduses aktiivselt osaledes leiad aga tuge ja jõudu kristlikuks eluks.

Kes võib tulla leeri?

Varasematel aegadel oli leer mõeldud peamiselt noortele – “leerist lahti” saanu tunnistati täiskasvanud ja iseseisvaks inimeseks. Tänapäeva Eestis ei ole leer enam küpsuseksam, vaid ettevalmistus kogudusega liitumisele. Seda võib aga teha igas eas. Mõnikord tulevadki leeri just need inimesed, kel niiöelda esimene noorus juba seljataga ning rohkem aega ja tahtmist elu ja igaviku üle mõtiskleda.

Mingeid eelteadmisi leerikooli tulijalt ei nõuta. Samuti ei pea leeri tulija pidama end veendunud usklikuks. Oluline on siiras huvi ja valmisolek end pisut pingutada (leeritunnis ja jumalateenistusel käia, lugeda ja mõtiskleda) ja uut avastada.

Leerikooli võib tulla ka see, kes peab end mõnes ristiusku puutuvas küsimuses kahtleval seisukohal olijaks. Lõpliku otsuse kogudusega liitumiseks teeb igaüks ise, hiljemalt leeripäeva hommikul. Kahtlused – kui need on ausad – kuuluvad lahutamatu osana inimeseksolemise ja elu juurde. Kristlik usk ei ole pime kuulekus kellegi poolt sõnastatud tõdedesse, vaid pigem pidev liikumine tõe taipamise ja selguse suunas. Samas tuleb arvestada, et leerikool ei ole lihtsalt eneseharimine või faktide omandamine, vaid seal püütakse õppida ka palvetama ja Jumalat usaldama ning kaasinimestele Kristuse eeskujul teenivat armastust osutama.

Millal tulla leeri?

Leeri ja konfirmatsiooni traditsioonilisim aeg on 15. – 21. eluaasta vahel, kuid vanusest olulisem on soov ja valmisolek õppida. Kui lapsena ristitu kuni 21. eluaasta lõpuni pole lasknud end konfirmeerida, langeb ta koguduseliikmete nimekirjast välja. Koguduse liikmeks saab ta uuesti konfirmatsiooniga. Leeri on teretulnud aga needki, kes veel ristitud ei ole – sel juhul on leerikool talle ühtlasi ka ettevalmistus ristimiseks.

Vanuselist ülempiiri konfirmatsioonil ei ole. Nii võid sa alati selle sooviga julgesti tulla leerikursusele või koguduse vaimuliku jutule.

Kes ja kuhu konfirmeerib?

Leeriõpetust korraldab, konfirmeerib ja kiriku liikmeks võtab vastu vaimulik, piiskop või tema poolt volitatud preester (nn kirikuõpetaja). Tema on ühtlasi ka kirikuliikme vaimulik nõuandja ja tugi, kelle poole oma küsimustega alati pöörduda võib.

Konfirmeeritu isikuandmed pannakse kirja kohalikus koguduses, kus peetakse ka tema liikmearvestust ja perekonnakirja. Seega on leeris käinu nii üldkiriku, kui ka kohaliku koguduse liige.

Konfirmeeritu isikuandmed pannakse kirja kohalikus koguduses, kus peetakse ka tema liikmearvestust ja perekonnakirja. Seega on leeris käinu nii üldkiriku (organisatsioonilises mõttes Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku), kui ka kohaliku koguduse (EELK Põlva Maarja koguduse) liige.

Lisainfot ja teavet leerikursuste toimumise kohta saab koguduse kantseleist telefonil 799 3291 ning e-posti teel aadressil polva@eelk.ee. Koguduse õpetaja mobiiltelefoni number on 529 6049 ja e-posti aadress toomas.nigola@eelk.ee.

Lisalugemist: