Novembri keskel leerimaja kõrval toimunud kaevetööde vältel pinnasest väljatulnud ese on sedavõrd oluline, et sellest lugu väärib jagamist ning loo avalikustamisega võib saada nii mõnigi küsimus vastuse.
Teatavasti paikneb leerimaja kiriku kõrval, mida ümbritseb vana kalmistu. Kaevatav ala on kas terviklikult või osaliselt kalmistu osa ning sellest tingituna jälgis kaevetöid ka arheoloog. Nii kirik kui leerimaja on ehitatud soisele pinnasele ja seda on näha ka kuni 1,8 m sügavusest välja tulnud turbakihist.
Kaevetööde kolmandal päeval hakkasid leerimaja idapoolse otsaseina lähedalt, Tuglase tänavalt kirikuni viiva sõidutee keskelt, välja tulema väga erinevad esemed. Enamasti polnud leidudel ei ajaloolist ega hinnalist väärtust – juba eelnevalt segatud pinnasest tulid välja mitmed esemeid, sh freesasfalti tükke, linoloeumi, puitu, klaaspurke ja metallesemed, mida kõike võib liigitada jäätmete hulka. Nii kaevetööde teostajale kui eeskätt arheoloogile pakkus huvi aga üks hoopis teistsugune ese. Pinnasest, umbes 1 m sügavuselt leiti katkimurtud, tõenäoliselt pronksist, umbes 55 cm pikkune mälestusplaat. Kohe plaadi kõrvalt tulid välja ka ülejäänud plaadi osad, millelt peale kokkupanekut oli võimalik välja lugeda kogu plaadile kirjutatu. Kirje on järgmine: Julie von Dehn geb von Volkmers-hausen geb den 14 Juni 1835 gest den 28 September 1855. Kas plaat pärineb kalmistult, on vägagi küsitav. Ühe teooria kohaselt võib see kunagi olla olnud väljapanduna kirikus. Miks ta aga on sattunud maa sisse leerimaja kõrval, on veelgi suurem küsimus, millele vastused võivad olla vaid oletatavad. Kui keegi käesoleva artikli lugejatest oskab anda vihjet või suunda kust leida infot plaadi päritolu kohta, siis olete oodatud oma teadmisi jagama koguduse kantseleis Avele.
Eeldatavasti poleks olnud üllatav leida ka inimsäilmeid, kuid neid ei leitud. Küll aga leiti üks luu, mis suure tõenäosusega kuulus loomale ja mida arheoloog uurimiseks siiski kaasa võttis.
Mida kõike põnevat sisaldab pinnas, millel meie kõik sammume, kes vähem, kes rohkem?!
Plaati hoiustatakse koguduse juures ja kõigil, kellel huvi seda oma silmaga näha, on see võimalus, aga soovitatavalt võiks oma tulekust eelnevalt kantseleis teada anda.
Artikli ja fotode autor: Ave Mustimets
