27. juulil külastasid Põlva kirikut kunagi Põlva kogudust teeninud pastorite (3 järjestikkust põlvkonda!) Schwartzide järeltulijad Saksamaalt: J. C. Schwartzi lapselapselaps Gert Intelmann (Gerdi vanaema oli Christoph Schwartzi tütar) koos nelja lähedasega.
Kantseleis said nad tutvuda koguduse arhiivis olevate ajalooliste fotode ja muu infoga. Kirikuga tutvumise järel külastati ka pastoraati, kus Schwartzid kunagi elasid ja kus nüüd tegutseb Põlva Jakobi Kool. Jalutati keldriruumides – kõige autentsemana säilinud osa majast, mis vastab veel nende vaarema kirjeldustele – ja katusekorrusel, mis on hoone kõige uuem osa.
Põlva kirik on külastajatele igapäevaselt avatud aastaringselt, kuid eriti suvel on palju rõõmu ootamatutest külalistest mitmelt poolt maailmast.
https://polva.eelk.ee/monda-polva-koguduse-ja-kiriku-ajaloost/ vahendab:
Perekonnanimed pandi kogu kihelkonna rahvale korraga 1822. aasta suvel tolleaegse õpetaja Johann Georg SCWARTZi (1820-1868) poolt, kes jättis uue kirikuraamatu sisseseadmisel igale talupojale vabaduse endale ise nimi valida.
1. veebruaril 1840. aastal asutas kirikuõpetaja J.G.Schwartz esimese karskusseltsi Eestis. Esimene laulupidu peeti Põlvas 1858.a.
Aastatel 1868-1903 oli ametis Johan Schwartzi poeg Johan Georg SHWARTZ.
Õpetaja Johan Christoph SHWARTZi (1903-1932) ajal 24. juunil 1906. aastal pandi alus Põlva surnuaia uuele peaväravale ja 24. juunil 1907. aastal toimus peavärava pühitsemine.
