Meie misjonärid Helene ja Joona Toivanen saadavad pühadetervitusi Kagu-Aasiast
Hea sõber!
Oleme sisenenud pühadenädalasse ja saame osaleda igaüks omal moel jõulumüsteeriumis, milles saab ilmsiks Valgus. Nikaia usutunnistuses öeldaks Kristuse kohta, et ta on “valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast”. Valgus, see on kõigest üks nimedest, mida kirikuisad läbi aastasadade on kirjeldamatu Jumala kohta kasutanud. Rääkides millestki, mis on olemine, armastus, tõde ja ilu, on keeruline leida sõnu meie piiratud kogemusele toetudes. Vahel jääb sõnadest puudu isegi inimlike kogemuste, nii ilu kui valu kirjeldamiseks. Kõne Jumalast kui Valgusest on püüd panna sõnadesse kogemust millestki, mis on kõige elava lähtekoht. Ilma valguseta ei kasva maailmas miski. Ilma valguseta on närbumine ja olematus. Kuid siis ilmub valgus ja olemine saab võimalikuks. Johannes kirjutab oma evangeeliumis Jeesusest järgmist: “Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.” (Jh 1:3-5)
Jälle saame endalt küsida, mismoodi sellest mõelda, mismoodi selles elada, mis Piiblis sel allegoorilisel viisil kirja on pandud? Kuidas võiks see meid meie igapäevas kanda ja meid endid seestpoolt valgusega täita? Pole me ju pidevas “valgustatud” olekus, vaid võitleme igaüks oma ebakindluse, tasakaalutuse, hirmude ja minevikuhaavadega. Mõtlen ise selles suunas, et mida rohkem ruumi enda sees anname tõele, julgusele, avarusele, seda suuremaks muutub meie sisemine ressurss, mis sellises avaruse seisundis olemist toetab. Ise valguses viibides, sellega sõbrustades ja seda enda ümber särades saame üha enam ise osaks sellest valgusest ja teemegi nii ehk seda, mida Jeesus pidas silmas, kui ta ütles, et meiegi oleme maailma valgus ning “paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.” (Mt 5:16) See, millele endis ruumi anname, kasvab. Selles osaduses Valgusega on meie niinimetatud jumalanäolisus, meie ühendatus ilu ja armastuse algega. Sellega kontaktis olles hakkab see sinust ja minust kiirgama nagu üks ilus kuma. Meie jumalanäolisus on siin ajalises maailmas veel poolik, tõeline kümblus on veel ees, kuid Kristuses oleme osalised millestki ühel ajal juba kohalolevas ja veel tulevas.
Ilusat pühalikku aega sinule ja su lähedastele!
Helene ja Joona
