Eeloleval pühapäeval, esimesel nelipühadejärgsel pühapäeval on kirikukalendri kohaselt kolmainupüha. Sellega oleme jõudnud kirikuaastas umbkaudu poolepeale.
Kirikuaasta esimese poole pühapäevad on meenutanud meile Õnnistegija lihakssaamise, elu, surma ja ülestõusmise ning taevaminemise ja Püha Vaimu läkitamisega seotud sündmusi – neid suuri asju, mida Jumal inimestele on teinud. Seda esimest poolaastat nimetatakse ladina keeles Christus pro nobis – Kristus meie eest.
Nüüd algab teine poolaasta, mida iseloomustab väljend Christus in nobis – Kristus meis. Teisisõnu: kuidas see, mida Jumal on teinud, nüüd meie eludes mõjule pääseb ja toimib.
Kahe poolaasta kohtumispaigas aga seisab kolmainupüha meenutamaks, et Jumal on ennast kõigi nende sündmuste läbi, mida meenutame, meile, inimestele, ilmutanud. Omast tarkusest või jõust ei suudaks me Jumala kohta kuigi palju teada, võiksime üksnes veidi oletada ja arvata. Nüüd aga on Jumal ise meile ilmutanud mõndagi sellest, kes ta on.
Kanada teoloog James Packer on raamatus “Jumala tundmine” mõtisklenud: “Teadmised Jumalast on meile elamiseks otsustava tähtsusega. Nii nagu oleks julm tuua Amazonase ürgmetsadest pärismaalane Londonisse ja jätta ta eelnevate teadmisteta keset linna enda eest hoolitsema, nii oleme julmad ka endi suhtes kui püüame elada maailmas, tundmata Jumalat, kellele see maailm kuulub ja kes selle saatust juhib. Maailm muutub neile, kes Jumalat ei tunne, võõraks, meeletuks ja piinarikkaks paigaks ning elu ebameeldivaks ja pettumust valmistavaks tegevuseks. Loobudes Jumala tundma õppimisest, määrad sa ennast pimedana elus ekslema ja komistama, nagu see, kellel ei ole suunda ega sihti ning, kes ei tea, mis teda ümbritseb. Nii sa raiskad oma elu ja kaotad oma hinge.”
Kui keegi inimene on meile armas, on loomulik, et soovime teda paremini tundma õppida. Jumal, meie Looja, Lunastaja ja Pühitseja on väärt kogu meie armastust! Seepärast määrati juba 1334. aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha Kolmainsuse päevana (ld Trinitatis). Pühapäeva sõnumis võetakse kokku see, mida me teame Jumala kolmainsusest ning mida see kõik praktikas tähendab. Kolmainupüha on usutunnistuse päev. Kolmainupüha on armastuse päev, sest Jumal on armastus.
