Jutlus Jeesuse nimepäeval, uusaastapäeval 2021

Kui Jeesus oli kuulda saanud, et Johannes on vangistatud, läks ta tagasi Galileasse ja jättis Naatsareti ning asus elama Kapernauma, mis on järve ääres, Sebuloni ja Naftali piirkonnas, et läheks täide, mida on räägitud prohvet Jesaja kaudu:

“Sebulonimaa ja Naftalimaa,
mere teel, sealpool Jordanit,
paganate Galilea,
rahvas, kes istub pimeduses,
on suurt valgust näinud,
ja neile, kes istuvad surma maal ja surma varjus –
neile tõuseb valgus!”

Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: “Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!”
(Matteuse 4:12-17)

Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, kes andis enese meie pattude eest, et meil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti. Aamen. 

1. jaanuar on nagu rootsi laud – temas on koos kohe õige mitu ilusat tähtpäeva, ole ainult mees ja vali, millist nautida. Täna on jõulupühade oktaav, Jeesuse nimepäev, uue kalendriaasta algus ja kindlasti üht-teist veelgi.

Jõulupühade oktaav meenutab meile, et Issanda sündimise pühad olid kõigest nädal tagasi. Jõulud on nii suur ja oluline asi, et me ei tohiks neid liiga ruttu unustada ega liig kärmelt argielu melu juurde tagasi pöörduda. Nagu “Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud” (Lk 2:20), nii tasub meilgi võtta aega, et tunda rõõmu ja kiita Jumalat selle eest, et ta jõuludel prohvetite tõotused täitis ning meile Lunastaja läkitas.

Nädal tagasi loetud jõululugu aga jätkub nõnda: “Kui kaheksa päeva sai täis ja tuli aeg lapse ümberlõikamiseks, siis pandi talle nimeks Jeesus, mille oli ütelnud ingel, enne kui laps sai ema ihusse.” (Lk 2:21)

Täna hommikul EELK Facebooki-lehel avaldatud videomõtiskluses Jeesuse nime tähenduse üle jutustab Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus: “Minu lapsepõlve lugemisvarasse jäävad mitmed raamatud indiaanlastest. Üks asi, mis mind alati köitis oli see, kuidas said indiaanlased oma nime. Need olid seotud isikuomadustega. Kui oli tegemist nimega, Jookseb Nagu Tuul, siis sai aimu, et tegemist on kiirelt jooksva noormehega sama käis ka nime kohta Väle Põder. Nimi Terav Pilk aga viitas heale ja selgele silmanägemisele.”

Meist paljude nimedki evivad ilusat tähendust, ehkki tihtilugu neile vist palju ei mõelda ning aina enam torkab silma komme valida lapsele nimi mitte ilusa tähenduse, vaid võimalikult veidrapärase kõla ja kummalise kirjapildi järgi.

Jeesuse nimi aga tähendab: „Issand on abi, Issand päästab“. Ta on ka Immanuel – “Jumal on meiega”. Ta on “Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst,” nagu prohvet Jesaja seda kuulutas (Js 9:5). Ta on tõeline Jumal, pühima Kolmainsuse teine Isik, kes on saanud üheks meie seast, et meie tema nimele võiksime loota igal ajal, mõistagi ka uut aastat alates.

Uusaasta. See, et me oma kalendriaastat algame justnimelt Jeesuse nimepäeval, ei ole juhuslik ega niisama. See meenutab meile, mis on elus tõeliselt oluline.

Me ei loe oma ajaarvamist Põlva linna asutamisest, president Kersti ametisseastumisest ega Universumi loomishetkest, vaid sellest murrangulisest sündmusest, mis muutis siin langenud maailmas kõik. Jumala inimesekssaamisest peale on kõik aastad ikka Issanda aastad, sest Ta on meie sekka tulnud ega ole siit enam kuhugi kadunud. See, et omal ajal arvutustega ehk mõne aasta võrra puusse pandi ja nüüd usutakse, et Kristus sündis mõned aastad “enne Kristust”, ei loe midagi.

Jeesus Kristus on tulnud siia ilma, et võtta enda kanda ja lunastada meie patud. Ta on tulnud, et ületada see kuristik, mis pattulangemisest saadik Jumalat ja inimesi eraldas – aga mis eraldas ja eraldab siiani Jumalata inimesi ka üksteisest ja iseendastki. Ta on tulnud tooma rahu ja lepitust, andestust ja elu.

Uue kalendriaasta hakul kipuvad inimesed sageli igasugu lubadusi andma. Jõusaalid ja kõiksugu tervislike eluviisidega seotud ärid saavad neil päevil igal aastal kenakese kopika inimestelt, kes otsustavad nüüd elus uue lehekülje keerata ja kõike hoopis paremini ja tublimalt teha kui eelmisel aastal.

Meie kristlastena ei saa ilmselt anda paremat lubadust kui see, et tahame sel aastal varasemast enam palvetada tegusa ja sügava usu anni pärast, mis muudab meie südamed Jeesuse südame sarnaseks ja meie elud selle püha nime vääriliseks, millesse meid pühas ristimises on sünnitatud.

Jeesus, kes üheksa kuud elas Maarja üsas, tahab nüüd elada meist igaühe südames ja meie kaudu ka 2021. aastal ja viimaks igavesti. See on suur ja imeline asi, et kõiksuse Jumal meiele, pisikeste ja habrastele olenditele nii suurt au osutab.

Kiidetud olgu tema püha nimi igavesest ajast igavesti.