Jumala armu läbi toimus tänavune koguduse reis 28.-30. juulil Viljandimaale. Saab öelda, et reis läks hästi korda.
Esimene reisipäev algas Põlva kirikus palvuse ja teeleõnnistamisega juba hommikul kella kaheksast, sest ees oli ootamas toimekas päev. Seejärel sõideti Karksi Peetri kirikusse, mis on ehitatud Karksi ordulinnuse varemetele ning on piirkonnas eripärane oma viltu vajunud torni tõttu. Vastuvõtja, koguduse juhatuse esimees Raimond Vaher rääkis kiriku ajaloost ja koguduse rõõmudest ning muredest. Sisemise värvilahenduse poolest meenutas Karksi kirik üsna palju Põlva oma. Karksi linnuse rajamisest jutustas reisiseltskonnale meie oma koguduse missadel sageli lektorina kaasa teeniv ja rohkete ajalooteadmistega Andrus Kiis.
Edasi viis reisi programm Kulla leerimaja juurde, mida on õigusega nimetatud Eesti üheks kaunimaks vallamajaks. Kohalik omavalitsus tegutseb selles majas ka praegu ning üks sealsetest töötajatest andis külalistele ülevaate hoone ajaloost ja tänapäevast. Mitte kaugel Kulla leerimajast asub Halliste alevik, kus järgmisena peatuti. Kohaliku koguduse juhatuse esimees Made Kotkas ja koguduse õpetaja Allan Kährik võtsid seltskonna vastu eelmisega võrreldes hoopis teistsuguse sisemusega kirikus. Mõlemad kirikud on küll vanad, kuid erinevus seisnes selles, et 1959. aastal maha põlenud Halliste kirik taastati 1989-1991, mistõttu oli kirik seestpoolt hoopis kaasaegsem. Avara kiriku altarit kaunistab Jüri Arraku maal.
Järgmise paigana külastati Õisu mõisa, kus mõisa giid Valdur Mets grupi lahkesti vastu võttis. Väärikas eas härra rääkis kaasahaaravalt mõisa ajaloost, vürtsitades juttu nii mõnegi humoorika seigaga toonasest mõisaelust. Jalutati mõisa ruumides, territooriumil ning kunagises mõisa veinikeldris.
Õhtupoolikul, teekonnal ööbimispaika Tarvastus, jäi teele Paistu Maarja kirik, mille juures samuti peatuti ning kirikuaias jalutati.
Päeva lõpetas juba õhtuhämaruses Tarvastu Peetri kiriku külastamine. Kirik on silmapaistev oma väga kõrge torni poolest. Koguduse õpetaja Elve Bender tutvustas kirikut ja koguduse elu. Ööbiti kirikust üle sõidutee asuvas koguduse pastoraadimajas, kus ka õpetaja ise elab. Õhtu veedeti ühises osaduses õhtusöögilauas ning maitsva ja omavalmistatud toidu söömise kõrvale üksteise kogudustes toimuvast kõneldes. Pastoraadi aknast avanes kaunis vaade valgele sihvakale kirikule.
Teise päeva hommikul viis tee grupi Viljandi linna, kus veedeti terve laupäev. Linn oli aga tavapärasest hoopis teist nägu, sest parasjagu oli toimumas linna suurim üritus – Viljandi pärimusmuusika festival. Festivalimelule vaatamata jalutati linnas koos giidi Reet Taimsooga, tutvuti linna vanimate hoonete, tänavate ning ordulinnuse varemetega. Varemete juures peatuti pikemalt ja kuulati linnusega seotud vanu lugusid.
Linnas on kaks luteriusu kirikut, millest esimesse, Viljandi Pauluse kirikusse seatigi sammud järgmisena. Kirikuteener Jaan Männik võttis grupi lahkelt kirikusse ja abiõpetaja Villu Jürjo rääkis põhjalikult kirikust ja kogudusest. Linnas paiknev, 19. saj II pooles ehitatud kirik oli algselt mõeldud maakoguduseks. Õpetaja jutu järgi on koguduses elus osalemine praegu kasvutrendis.
Linna teises, palju vanemas kirikus, Viljandi Jaani kirikus oli rõõm kohtuda kohaliku õpetaja ja juba pikalt ka Viljandi praosti ametit pidava Marko Tiitusega. Jaani kirik paiknes ordulinnuse lähedal ja omab väga mitmekülgset ajalugu nagu Eesti vanimad kirikud ikka. Viimase võõrvõimu ajal sai kirikust kaubaladu ja vana kiriku inventar jagati ära laiali teistele kogudustele. Kiriku interjöör on praegu lihtne ja suuremate kaunistusteta, viitamaks kiriku rajajale frantsisklaste ordule ja Püha Assisi Franciscuse tagasihoidlikusele ja kasinusele.
Teise päeva ööbimispaik oli Suure-Jaani lähedal Pärna Puhkekülas.
Reisi viimane päeva esimene vaatamisväärsus oli maakonna teine suurem mõis, Olustvere mõis. Mõisa ajaloost jutustas taas Andrus Kiis. Tiheda ajagraafiku tõttu vaadati mõisa vaid väljastpoolt.
Viljandimaa viimane külastatav kirik oli Suure-Jaani Johannese kirik. Vastuvõtja oli koguduse organist Merike Saaremets. Taaskord said meie reisilised osa väga kaasahaaravast ajalootutvustusest. Pikemalt räägiti orelist ja muusikatööst. Reisiseltskonnas olnud lapsed said proovida vajutada orelinuppe ning Merike ise mängis külalistele ühe kohaliku heliteose.
Reisi lõpetas missa Rannu Püha Martini kirikus. Saime osa sealse koguduse tähtpäevast, noore vaimuliku Robert Bunderi Rannu kirikuõpetajaks ametisseõnnistamisest. Mis võiks olla veel parem lõpetus kaunile ja õnnistusi täis reisile! Robert Bunder on varasemalt ka Põlva koguduse missadel kaasa teeninud ja meie inimestele juba tuttav. Head suhted koguduste vahel jätkuvad ning üksteist peetakse meeles eestpalvetes.
Peale teenistust mindi ühiselt koos Rannu koguduse rahva ning teiste pidupäevast osalenutega Võrtsjärve ääres asuvasse Limnoloogiakeskusesse, kus saadi osa ekskursioonist ning rikkalikult kaetud einelauast.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et Viljandimaa kõik külastatud kirikud on väga oma nägu ja nii mitmeski mõttes väga erinevad.Järgmise aasta reisi sihtkoha osas on tekkinud juba mõningaid mõtteid. Kuna reisi korraldamisest saab soovi korral osa võtta iga koguduse liige, siis saab sõna sekka öelda ka külastatava piirkonna osas. Seni on olnud mõtteid minna taas kolmeks päevaks Pärnumaale, Läänemaale, Prangli saarele või hoopis minna külla Soomemaale misjonäridele Salome ja Olli Oleniusele. Kui aga soovitakse lühemat, ühepäevast, väljasõitu, siis võiksime minna Võrumaa ringreisile. Kõik mõtted järgmise aasta suvise reisi osas on teretulnud.
Ave Mustimets
